„Täname kõiki inimesi, kes oma allkirjaga rahvaalgatust toetasid ja on Alutaguse rahvuspargi laiendamise küsimuses kaasa mõtlemas. Meie sõnum nii keskkonnakomisjonile kui ka keskkonnaministeeriumile on, et Alutaguse loodusmassiivi tervikliku säilimise huvides peab vähemasti ettepanekus kajastatud ala saama asjakohase kaitsestaatuse,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo „Metsikud Alutaguse laaned ja sood on osa Eesti identiteedist. Selline metsikus säilib vaid siis, kui me ei kohtle neid laasi ja soid kui pelgalt maatulundusmaad, vaid jätame piisavalt ruumi ka looduslikele liikidele ja protsessidele.”

Alutaguse on kuulus oma põlislaante poolest, mis moodustavad koos soodega Eesti ühe olulisema loodusmaastike kompleksi. Siin elutseb hinnanguliselt 10 000 metsaliiki, sealhulgas tõelisi haruldusi nagu habekakk ja lendorav, ning teisigi kaitset vajavaid liike nagu metsis ja teder. Alutaguse loodusalad on kallid ja olulised kohalikele inimestele, samuti matkalistele ja marjulistele. Metsade ja alade hoidmine aitab leevendada senist kahju Ida-Viru keskkonnale. Paraku ei ole paljud Alutaguse metsaalad kaitstud ning neid ohustab lagedaks raiumine.

Sestap tegi ELF 2020. a sügisel Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Alutaguse rahvusparki eelkõige väärtuslike riigimetsade arvelt laiendada. Laiendamise ettepanek hõlmab kuni 282 km² liitmist rahvuspargiga. Need alad asuvad peamiselt riigimaal. Eramaid on laiendusettepaneku aladest veidi üle 4% ning suuremas osas on need juba kaitse all. Ühendused panevad ette, et eramaid võiks rahvuspargiga liita vaid kokkuleppel maaomanikega. Tehtud ettepaneku ja muu olulise infoga Alutaguse rahvuspargi laiendamise teemal saab tutvuda siinsamas veebilehel.