Miks on tarvis parki laiendada ja milliseid alasid laiendus hõlmab?
ELF tegi 2020. aasta augustis ettepaneku rahvusparki laiendada, et:- hoida olulisi loodusväärtuslikke alasid;
- säiliksid auväärsed Alutaguse laaned;
- kaitsta haruldasi metsaliike;
- leevendada senist keskkonnale tehtud kahju;
- Alutaguse loodusmassiiv püsiks võimalikult terviklikuna;
- vähendada survet eramaade omanikele.
Laiendamisega liidetaks olemasolevale rahvuspargile 282 km² loodusväärtuslikke alasid, sellest lõviosa asub riigimaal. Liidetavast alast kolmandiku moodustavad juba kaitstavad alad, projekteeritavad kaitstavad alad ja arvele võetud kaitstavate liikide elupaigad.
Vaata videot!
Ülejäänud liidetava osa moodustavad kaitstavad ja ohustatud elupaigatüübid, inimtegevusest vähemõjutatud ulatuslikud loodusmaastikud ning rahvuspargis kaitstava elustiku jaoks tähtsad kaitsmata elupaigad ja sidususalad. Varasemalt kaitseta eramaid jääb ettepanekualale alla 0,9 km², ülejäänud osa moodustab riigimaa.
Kuidas mõjutab rahvuspargi laiendamine kohalikke elanikke ning piirkonna tööhõivet?
On igati mõistetav, et võimalikud muutused toovad kohalikes kaasa küsimusi ja muret tuleviku osas. Linnaelu asemel eelistatakse maal elada sageli just säilinud looduse ja sellest tuleneva hea elukeskkonna tõttu. Rahvuspargi laiendamine aitab seda rikkalikku elukeskkonda paremini hoida.RMK raiemahud on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud ning praeguses mahus ei ole võimalik pikaajaliselt puidu varumist jätkata. Üleraietega kaasnevat elu- ja ettevõtluskeskkonna halvenemist ei saa lähitulevikus kuidagi kiirkorras kompenseerida - seda ei Ida-Virumaal ega mujal Eestis. Intensiivse raie tagajärjel kaovad juba praegu mitmed sissetulekuallikad ja töökohad, mis metsade olemasolust sõltuvad, nt marjade ja seente korjamine ning loodusturism. Et sama intensiivselt ei ole võimalik metsade majandamist tulevikus jätkata, kaob paratamatult kogu metsandussektoris lähiajal töökohti.
Kui hoiame metsi, säilivad sellised metsahüved, mis hoiavad ja suurendavad piirkonna puhke- ja turismipotentsiaali ning sellega seotud tööhõivet. Laiendusettepaneku aladest 40% kuulub piiranguvööndisse, mis tähendab, et nendel aladel on võimalik metsa ka edaspidi jätkusuutlike võtetega majandada. Loodussõbralik metsamajandus eeldab paremat läbimõtlemist ja hoolt, mis nõuab aga rohkem töökäsi. Kestlik metsade majandmine tagab pikas vaates piirkonna töökohtade stabiisluse.
Kas Alutaguse rahvuspargi laiendus hõlmab ka eramaid?
Alutaguse loodusväärtusi tuleks hoida eelkõige riigimetsa kaitse alla võtmisega, mitte suuri eramaa massiive kaitsealaga liites. Sestap asub lõviosa laiendusettepaneku aladest just riigimaal. Uusi eramaid liidetaks ettepaneku järgi ligi 0,9 km² ning need on valdavalt sood ja kidurad metsad, kus kasvaval puidul ei ole suurt majanduslikku väärtust, sealsete puude raiumine ei ole majanduslikult mõistlik. Samas on tegu väärtuslike looduskooslustega. Ettepanekualast moodustavad suure osa − 91 km² − juba kaitse all olevad alad, millest omakorda eramaid on 11 km². Seega näeb ettepanek ette, et eramaid liidetaks rahvuspargiga kokku 12 km² ulatuses. Eramaade liitmine rahvuspargiga ei ole otsustatud ning see pole kindlasti vältimatu vajadus ja kohustus, vaid pigem omanike võimalus.Kas Alutaguse rahvuspargi laiendusettepanek on tehtud lendorava kaitseks?
Alutaguse rahvuspargi laiendusettepanek on tehtud kuulsate Alutaguse laante ning teiste loodusväärtuslike alade kaitseks, samuti mitmete haruldaste ja ohustatud liikide parema käekäigu tagamiseks. See piirkond, mis hõlmab paljuski vanu metsi, ei ole kindlasti oluline vaid lendoravale, kes küll ilmselt kõige tuntumaks Alutaguse sümboliks on saanud. Alutaguse piirkond on oluline kümnetele ohustatud ja haruldastele vana metsa liikidele, näiteks habekakule, metsisele, tedrele, kanakullile, männisinelasele, kõdu-koralljuurele, kolmehõlmalisele batsaaniale, poropoorikule, lehitule pisikäpale ja karvasele kruupsamblikule.
Kas riigimetsa raiemahud vähenevad Alutaguse rahvuspargi laiendusettepaneku tõttu?
Alutaguse rahvuspargi laiendusettepanek ei ole siiani RMK plaanitavaid raiemahtusid mõjutanud. Ettepanek esitati 2020. a augustis, mil keskkonnaminister oli määranud RMK viie aasta optimaalseks raiemahuks 54 400 hektarit, novembris kinnitas keskkonnaminister RMK optimaalsed uuendusraied täpselt samas mahus. Valitsus on lubanud koalitsioonilepingus vähendada raiesurvet riigimetsadele, tulevikus aitaks selle eesmärgi täitmisele kaasa ka laiendatud rahvuspargis asuvatele riigimetsa aladele seatavad uued raietingimused.Kuidas mõjutab rahvuspargi laiendus RMK hooldatavate metsateede olukorda?
RMK haldab Eestis tuhandeid kilomeetreid olemasolevatel kaitsealadel asuvaid metsateid, mille korras hoidmine on seadusega määratud kohustus. Näiteks kasutab RMK kaitsealadel teede korrastamiseks osaliselt ka rahvusvaheliste looduskaitseprojektide rahastust. Laiendusalast suur osa on planeeritud mõõdukalt majandatavaks piiranguvööndiks ja nii ei kao rahvuspargi alal asuvate teede metsamajanduslik vajadus.Kuidas mõjutab rahvuspargi laiendamine valla maksutulu?
Looduskaitseliste piirangute tõttu maamaksust saamata jäänud tulu kompenseeritakse omavalitsustele tasandusfondist 90% ulatuses. Tulumaks tagastatakse samuti tasandusfondist 90% ulatuses järk-järgult 3 a jooksul.Millised saavad olema jahipiirangud uutel aladel?
Laiendusettepanekuga olulisi täiendavaid jahipiiranguid ette ei nähta. Laiendusega liidetavatel aladel kaob metsloomade lisasöötmise võimalus, samuti poleks edaspidi võimalik linnujaht. Laiendusega liidetav ala pole aga linnujahiks atraktiivne piirkond. Metsloomade lisasöötmine on haiguste leviku peatamiseks nii ehk nii üldiselt lõpetatud. Leaiendusalal ei ole kavas kobraste küttimist piirata.Miks on tarvis laiendusalale jäävaid väikesoid kaitsta?
Väikesood on väga olulised marjakohad, sest erinevalt piirkonna suurtest soodest ei ole seal eksimise ohtu. Turba tootmisest puutumata jäänud väikesoid on vähe järele jäänud ning nad on olulised süsiniku sidujad ehk kliimamuutuste leevendajad.
Kas kohalikud ja maaomanikud saavad laienduse osas kaasa rääkida?
Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepaneku tegi Eestimaa Looduse Fond 2020. aasta augustis, mil kõigil huvipooltel oli õigus teha rahvuspargiga seotud protsessi raames oma ettepanekuid. Rahvuspargi laienduse menetlus on algusjärgus.
Keskkonnaamet menetleb ettepanekut, teeb loodusväärtuste hindamiseks omapoolse ekspertiisi ning kui laiendusettepanekuga otustatakse edasi minna, toimuvad avalikud arutelud.
Kaitseala laiendamise avalikud arutelud algavad peale keskkonnaameti ekspertiisi (ilmselt 2021. a sügisel) ning seejärel on võimalik kõigil huvipooltel esitada parandus- ja muudatusettepanekuid nii kaitseala kaitsekorra kui piiride osas. Alutaguse loodusväärtused jäävad valdavalt riigile kuuluvatele maadele ja riigimetsa senisest tõhusam kaitse aitab kindlasti edaspidi vältida eramaadele uute piirangute kehtestamist. Täiendavate väheste eramaade Alutaguse rahvuspargiga liitmine ei ole kindlasti vältimatu vajadus, vaid võimalus, mis sõltub maaomaniku soovist.
Kaitseala laiendamise avalikud arutelud algavad peale keskkonnaameti ekspertiisi (ilmselt 2021. a sügisel) ning seejärel on võimalik kõigil huvipooltel esitada parandus- ja muudatusettepanekuid nii kaitseala kaitsekorra kui piiride osas. Alutaguse loodusväärtused jäävad valdavalt riigile kuuluvatele maadele ja riigimetsa senisest tõhusam kaitse aitab kindlasti edaspidi vältida eramaadele uute piirangute kehtestamist. Täiendavate väheste eramaade Alutaguse rahvuspargiga liitmine ei ole kindlasti vältimatu vajadus, vaid võimalus, mis sõltub maaomaniku soovist.
Ei leidnud vastust oma küsimusele? Kirjuta meile seoses Alutaguse rahvuspargi laiendamisega!