Eestimaa Looduse Fond (ELF) tutvustab täna, 19. mail keskkonnaministrile, kohalikele ning teistele huvilistele Alutaguse rahvuspargi laiendusettepanekut. Eelkõige riigimaid hõlmav laiendus aitaks kaitsta praegu rahvuspargist välja jäävaid kuulsaid Alutaguse laasi ning seal elutsevaid ohustatud liike, samuti mitmeid teisi väärtusi. Lähemalt saab laiendusettepanekuga tutvuda siin: www.alutaguseinfo.ee

Alutagusel leidub hinnanguliselt 10 000 metsaliiki. Praegusest rahvuspargi alast jäävad suures osas välja kuulsad Alutaguse laaned, mis võivad raiesurve tõttu peagi hävida. Need alad on koduks erinevatele ohustatud liikidele: habekakule, lendoravale, metsisele, tedrele ja kopsusamblikule ning kümnetele teistele ohustatud liikidele. Ühtlasi on looduse säilimine oluline paljude kohalike elanike, marjuliste ja seeneliste ning loodusturismi ettevõtjate seisukohast. Et suurt osa rahvusparki jäävatest aladest saaks jätkuvalt loodussõbralike võtetega majandada, pakuks laiendusega lisatav ala ka edaspidi püsivat ja pikaajalist tuluallikat kohalikele metsandustöötajatele. Lisaks aitaks laiendus kompenseerida piirkonnas põlevkivi kaevandamisest ning metsade lageraiest tulenevaid keskkonnakahjusid.

Rahvuspargi laiendamisele on avaldanud ministriga kohtumise eel toetust ka kümned kohalikud elanikud. Vaata ka värsket ja lummavat videot Alutagusel leiduvatest ohustatud liikidest:

ELFi laiendusettepaneku 282 km2 alast moodustavad 12 km2 eramaad, millest 11 km2 on juba eelnevalt kaitse all. Samas toob ELF välja, et eramaid tuleks liita rahvuspargiga vaid omanike soovil.

 “Alutaguse on oluline ja Eesti mõistes eriline ala, mis õnneks on veel raiesurvest hoolimata säilinud võrdlemisi sidusa metsamaastikuna. Oleme püüdnud oma ettepanekuga leida tasakaalustatud lahendust, mis arvestaks kõigi osapooltega, sh kohalike inimeste erinevate huvidega. Sestap paneme ette, et rahvusparki laiendataks just peamiselt riigimaade arvelt. Loodust eelkõige riigimaadel kaitstes väheneb ka pikas perspektiivis vajadus eramaid looduskaitse alla võtta,” selgitab ELFi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Paljud Alutagusel kaitstavad alad on rahvuspargiga liitmata ning nende rahvuspargiga liitmine aitab suurendada väärtuslike koosluste sidusust. Olemasolev Alutaguse rahvuspark loodi varasemate sookaitsealade põhjal, mistõttu on elurikaste ja kuulsate Alutaguse laante esindatus rahvuspargis tagasihoidlik. Metsade osakaal on vaid 42%, sellestki suure osa moodustavad kidurad soometsad. Terviklik loodusmassiiv aitab hoida liikidele paremaid elutingimusi ning liikumisvõimalusi. Raietega või suurte teedega killustunud alad lõikavad läbi olulised liikumiskoridorid ning ohustavad metsaelustikku.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki 2020. aasta augustis. Keskkonnaamet menetleb ettepanekut, teeb eksperthinnangu ning kui otsustab seejärel ELFi ettepanekuga edasi minna, siis korraldab amet sel teemal avalikud arutelud, kus on oodatud kaasa lööma kõik kohalikud ja teised huvipooled.